Võlakirja emiteerimise ajal võrreldi riigi võlakirja tulusust pankade tähtajaliste hoiustega, mille intressimäärad lühemates tähtaegades ületasid sellel hetkel riigi kaheaastase võlakirja tulusust. Lühiajalistest hoiustest pikema investeerimishorisondiga arvestamine võis alustavale investorile jääda esialgu võõraks.
Eelmise aasta sügisel turul oodatud lühemaajaliste intresside langus on nüüd realiseerunud. Mullusega võrreldes on pankade hoiuste intressid märkimisväärselt alanenud ning jäävad valdavalt alla 2,5% (vt Joonis 1). Seega investorid, kes ostsid riigi võlakirju ja hoiavad neid kuni lunastamiseni, saavad veel aasta aega teenida oma väga madala riskiga investeeringult 3,3% tulu. Kahe aasta keskmisena on see kõrgem võrreldes pangahoiuselt teenitava intressiga.
Joonis 1. Kodumajapidamiste tähtajalised ja säästuhoiused krediidiasutustes, allikas: Eesti Pank, Rahandusministeerium
Pettumuseks pole põhjust ka neil, kellel on olnud vajadus võlakirjad vahepeal kas mõne vajaliku ostu sooritamiseks või muu investeeringu tegemiseks börsil maha müüa. Paindlik müügivõimalus on võlakirjade üks eeliseid hoiuse ees. Kuna intresside langedes võlakirjade hinnad kasvavad, siis täna riigi kaheaastast võlakirja müües saaks investor aasta tulususeks üle nelja protsendi.
Madala riskiga finantsinstrument
Riigi võlakiri on börsil likviidne ja investorid saavad seda suhteliselt madalate kuludega osta või müüa. Keskmine ostu-müügi hinnavahe on börsi statistika alusel olnud 0,24%, mis on Tallinna börsil kaubeldavatest võlakirjadest üks madalamaid, kui mitte kõige madalam.
Riigi võlakirja kauplemise käive börsil oli 2024. aastal 3,12 miljonit ja 2025. aasta esimese kaheksa kuuga 2,13 miljonit eurot. See näitab kokkuvõttes, et madala riskiga finantsinstrumendina on riigi võlakiri Eesti investorite seas oma koha leidnud.
16. septembril toimub riigi võlakirjade esimese aasta intressimakse. Emissioonis osales väikeinvestoreid, kelle jaoks see oli ilmselt esimene võlakirjade või üldse väärtpaberite ost. Seetõttu tuletame meelde, et eraisikutest võlakirjaomanikud, kes kasutavad investeerimiskontot ja soovivad intressidelt makstavat tulumaksu tasumist edasi lükata, peavad selleks tegema avalduse. Rohkem infot maksustamise kohta leiab rahandusministeeriumi kodulehelt.
Riigikassa soovib edaspidigi pakkuda võimalusi kohalikele jaeinvestoritele. Võlakirjade emiteerimine on tavapärane riigi eelarvepuudujäägi finantseerimise vahend.
Tuleb siiski silmas pidada, et kuni Eesti riigi risk välisinvestorite silmis on madal, on riigil praeguses turuolukorras mõistlik suuremaid summasid laenata institutsionaalsetelt investoritelt rahvusvahelisel kapitaliturul.
Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees
Loomise kuupäev: 02.09.2025
