Kuidas paremini mõista ja juhtida riigieelarvet? 

Üha suurem ootuste ja vastutuse surve avalikkuse poolt ning rahvusvaheliste nõuete muutumine tähendab, et riigieelarve peab olema arusaadav, tulemustele orienteeritud ja rakendatav ka muutuvates oludes.  

Riigieelarve peegeldab poliitilisi valikuid ja riigi pikaajalisi prioriteete. Mida arusaadavam on eelarve planeerimine ja kasutamine, seda tõhusamalt saab riik tegutseda – olgu eesmärgiks inimeste heaolu, tugev julgeolek või stabiilne majandus.  

Praegu kehtiv eelarve ülesehitus on paljuski liiga detailne, kusjuures detailsust on suurendanud erinevate osapoolte ootused ja püüd neid mõista. Üheks muudatuste ajendiks on olnud ka Riigikontrolli tähelepanekud toetuste läbipaistvuse ja reservide planeerimise kohta. Lisaks tuleb Eesti õigusesse üle võtta Euroopa Liidu uuendatud eelarveraamistiku nõuded.   

Eelnõu muudab eelarve ülesehituse terviklikumaks ja selgemaks. Näiteks, kui seni koosnes riigieelarve seaduse põhiosast ja selle lisast, siis edaspidi asendatakse see ühe detailse tabeliga. Eraldi on välja toodud asutuste koondeelarved, suuremad seadusest tulenevad kulud alates miljonist eurost ja edasiantavad maksud.    

Rahvusvahelistele soovitustele vastav süsteem  

2026. aasta riigieelarves on omavahel paremini tasakaalus strateegilise vaatega tegevuspõhine eelarve ja majanduslik sisu. See lähenemine aitab paremini mõista, milleks raha kulub ja mis tüüpi kuludega on tegemist.  

Rahvusvaheliste soovituste järgi peab eelarve toetama riigi pikaajaliste eesmärkide saavutamist ning võimaldama tulemuste hindamist kokkulepitud mõõdikute abil. Senine kogemus on näidanud, et ainult majandusliku sisu jaotus eelarves ei anna piisavat ülevaadet, milleks raha kasutatakse.   
  
Eesti eelarvestamise süsteem, kus strateegilised arengudokumendid ja riigi üldeesmärgid on seotud rahaga ning nende eesmärkide täitmise jälgimist toetavad mõõdikud, vastab Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) tulemuspõhise eelarvestamise raamistikule.   

Selgem eelarve, targem juhtimine   

Et tagada eelarveandmete õigsus ja vastavus tekkepõhisele arvestusloogikale, nähakse ette võimalus erandkorras korrigeerida eelarvet kuni kaks kuud pärast eelarveaasta lõppu. See muudatus ei mõjuta eelarve mahtu ega suurenda kulutusi, kuid võimaldab tagada korrektse aruandluse.   

Olulisteks muudatusteks on ka valitsuse reservile seatavad kindlad piirid. Reservi suurus piiratakse maksimaalselt kolme protsendiga eelarve kogukuludest ja jääki ei saa enam kanda järgmisesse eelarveaastasse.

Eraldi tähelepanu on pööratud kohalikele omavalitsustele. Kuigi suuri põhimõttelisi muudatusi nende rahastamises ei tehta, lisatakse seadusesse reeglid, mis toetavad KOVide rahalist stabiilsust ning õiglasemat ja läbipaistvamat rahajaotust.

Erinevate kasutajate vajadustega arvestav riigieelarve  

Eelnõu ettevalmistamise aruteludes osales aktiivselt Riigikogu rahanduskomisjon, kellega toimus mitu sisulist kohtumist juba enne eelnõu valmimist. Eelarve uuendamise protsessi on olnud kaasatud ka õiguskantsleri kantselei ja Riigikontroll. Kohalike omavalitsuste küsimusi koordineeris Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liiduga.  

Parlamendil on arusaadavuse lihtsustamiseks kasutada ka eelarve andmebaas, kus on võimalik vaadelda detailseid andmeid mitme aasta kohta. Samuti koostame riigieelarve lugemise lihtsustamiseks juba mitmendat aastat temaatilised ükslehed, kus on esitatud oluline info iga valitsemisala kohta.  

Kokkuvõttes soovime kõik, et riigijuhtimine lähtuks pikaajaliselt kokku lepitud eesmärkidest ning arvestaks riigi rahanduse kestlikkust ja tulevikuväljavaateid. Kuigi täna on saadaval rohkem andmeid kui kunagi varem, siis ainult andmetest ei piisa. Neid tuleb targalt kasutada, et hinnata, kas riigieelarves seatud eesmärgid ka tegelikult ellu viiakse.  

Läbipaistvus, selgus, tulemuste jälgimine ja vastutus ei ole ainult tehnilised teemad – need aitavad teha paremaid otsuseid ja kasutada maksumaksja raha targemini.  

Riigieelarve seaduse muutmise arengutega on võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel. 

Rahandusministeeriumi eelarvearenduste osakonna juhataja Eneken Lipp