Euroopa Liidu ettevõtete kestlikkusaruandluse raamistik ja praktika on viimastel aastatel kiiresti arenenud. See peegeldab järjest tugevnevat arusaama, et majandustegevuse keskkonna- ja sotsiaalne mõju vajab senisest paremat juhtimist. Samal ajal on arutelu fookuses ka aruandlusega kaasnev halduskoormus ning vajadus tasakaalu järele nii ettevõtjate kui ühiskonna ootuste vahel.
Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv jõustus 2023. aasta jaanuaris. ESRS (European Sustainability Reporting Standards) standardid jõustusid otsekohalduva Euroopa Liidu määrusena 2023. aasta detsembris ja Eesti võttis kohustuse üle siseriiklikku õigusesse aasta hiljem.
2025. aastal esimesel poolaastal avaldasid oma esimesed ESRS-ile vastavad kestlikkusaruanded avaliku huvi üksusest suurettevõtjad, kellel oli rohkem kui 500 töötajat (nn “wave one”).
Samaaegselt avaldas Euroopa Komisjon Omnibus-paketi, millega lükatakse edasi kestlikkusaruandluse tähtaegu, vähendatakse kohustatud isikute ringi ja nõuete mahtu.
Esimese muudatusena lükatigi aruandluskohustus kahe aasta võrra edasi suurettevõtetele, kes muidu oleks pidanud aruannet koostama 2025. aasta kohta (nn “wave two” ehk ettevõtted, kellele see on esmakordne aruandluskohustus).
Muutmisel on ka ESRS standardi järkjärgulise rakendamise lisa, millega esimese laine ettevõtted ei pea täiendavat informatsiooni esitama hakkama enne, kui ESRS-ide täielik ülevaatus on lõpetatud. See juhtub eeldatavalt 2026. aasta keskpaigaks.
ELi tasemel uued muudatused sügisel
Direktiivi muutmise leppisid liikmesriigid kokku juunis, kõige keerukamaks osutus aruandluskohustuse kriteeriumite muutmine. Kehtiva seaduse kohaselt on need müügitulu (50 miljonit eurot), varad (25 miljonit eurot) ja töötajate arv (250). Neist kaks peab olema täidetud, et tekiks aruandluskohustus.
Kui Euroopa Komisjoni algne ettepanek oli tõsta töötajate arvu 1000-ni, siis liikmesriikide arutelude tulemusena tõsteti lisaks müügitulu kriteerium 450 miljoni euroni, mis vähendab aruandluskohustuslasi Euroopas ligi 80% võrra, Eestis aga veel rohkem. Sellega ühtlustati müügitulu kriteeriumi äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD) kriteeriumiga.
Euroopa Parlament kujundab oma seisukoha direktiivi osas aasta teises pooles. Ka seal on arutelude all kohustuse kriteeriumid. On seisukohti, et aruandluse kohustus võiks puudutada üksnes väga suuri ettevõtteid. Vastasleer näeb jällegi vajadust säilitada laiem katvus või kehtestada erinevaid nõudeid eri suurusgruppidele või sektoritele. Milliseks kujunevad Euroopa Parlamendi läbirääkimised Euroopa Nõukoguga ja millistele ettevõtetele jääb kohustus, seda näeme sügisel.
Samal ajal tegeleb ESRS standardi väljatöötaja selle ülevaatamisega, tähtajaks Euroopa Komisjoni poolt novembri lõpp. Esmane sisendi kogumine toimus aprillis-mais, uuenenud standardi versioon avaldati konsultatsiooniks juuli lõpus.
Ka standardi lihtsustamise kavatsused on viimase poole aasta jooksul muutunud. Kindlasti vaadatakse üle standardite struktuur, sh esitatava teabe dubleerimine aruandes endas. Ilmselt vähendatakse kohustuslikke andmepunkte ja võetakse välja ka vabatahtlik teave. Endiselt on oluline võrreldavus teiste rahvusvaheliste standarditega.
Vabatahtlik aruandlus kui konkurentsieelis
Kuigi regulatsioonidega on olnud teadmatust ja segadust parasjagu, on üha enam ettevõtteid otsustanud alustada või jätkata ESG-aruandlusega, ilma et see oleks seadusest tulenev kohustus.
Vabatahtlik kestlikkuse aruandlus võimaldab paremini mõista ja juhtida ettevõtte mõju keskkonnale ja ühiskonnale. Lisaks suurendab see usaldusväärsust partnerite, klientide ja investorite silmis ning aitab valmistuda võimalikeks tulevasteks regulatiivseteks nõueteks.
Mitmed rahvusvaheliselt tegutsevad või ekspordile suunatud ettevõtted on juba praegu võtnud ESG-põhimõtted strateegilise juhtimise osaks, mis toetab ka nende konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel. Kui 2024. aasta kohta esitas kohustuslikus korras oma aruande kümme Eesti ettevõtet, siis vabatahtlikke esitajaid oli juba omajagu. Loe nende kohta kestlikkusaruandluse lehelt.
Teame üha selgemalt, et ESG-aruandlus ei ole ainult regulatiivne kohustus. See on oluline samm majandustegevuse läbipaistvuse, riskijuhtimise ja pikaajalise väärtuse loomise suunas. Euroopa Liidu eesmärk on kujundada raamistik, mis on sisuline, proportsionaalne ja vastavuses teiste rahvusvaheliste standarditega.
Arutame peagi Arvamusfestivalil koos ettevõtjatega, kas kestlikkusaruandlus on sisuline tööriist või vormiline kohustus. Uurime Rahandusministeeriumi korraldatud debatis, kui palju on aruannetes tegelikku sisu, kes tagab usaldusväärsuse ja kelle huvid on mängus. Kas aruandlus aitab planeerida, loob usaldust ning viib ärilise ja ühiskondliku kasuni?
Marika Taal, rahandusteabe poliitika osakonna nõunik
Loomise kuupäev: 05.08.2025
