Juhatuse liikme vastutus kehtivas õiguses
Alustame algusest, ehk kuidas on praegu reguleeritud juhatuse liikme solidaarne vastutus ettevõtte maksuvõla eest.
Üldreeglina on ettevõtte kui juriidilise isiku maksukohustused tema enda omad. See tuleneb juriidilise isiku piiratud vastutuse põhimõttest, mille kohaselt ettevõtte omanikud ja juhid ei vastuta isikliku varaga ettevõtte kohustuste eest. Risk piirdub üksnes sellega, mida ettevõttesse on investeeritud ja mida ettevõte ise on teeninud.
Piiratud vastutuse mudel pole aga absoluutne – see on mõeldud vähendama heas usus tegutsevate ettevõtjate isiklikke riske, mitte pakkuma varju tahtlikule seaduserikkumisele. Seetõttu näebki juba kehtiv õigus ette, et kui juhatuse liige rikub tahtlikult või raskest hooletusest oma kohustusi ja sellega kaasneb maksuvõlg, siis võib ka juhatuse liige vastutada selle eest solidaarselt.
Maksuvõla sissenõudmiseks teeb maksuhaldur vastutusotsuse. Tegemist on haldusmenetlusega, mille raames maksuhaldur kogub tõendeid, kuulab ära juhatuse liikme seisukohad ja otsustab, kas maksualane õigusrikkumine on aset leidnud, kas see on põhjustanud maksuvõla ning kas juhatuse liige käitus süüliselt, st tahtlusega või vähemalt raskest hooletusest.
Juhatuse liikme vastutus on olnud maksukorralduse seaduses üle 22 aasta ja selle eesmärgiks ongi distsiplineerida juhatuse liikmeid hoidma ettevõtte maksuasjad korras.
Juhatuse liikme vastutuse laiendamine
Kehtiva õiguse kohaselt eeldab solidaarse vastutuse teke põhjuslikku seost süülise käitumise ja maksuvõla vahel. Seega, kui maksuvõlg tekib enne juhatuse liikme ametisse astumist, siis selle eest ta solidaarselt ei vastuta, olgugi et juhatuse liikmena on temal nüüd samasugune kohustus tagada ettevõtte rahaliste kohustuste nõuetekohane täitmine. Solidaarse vastutuse riski puudumine võib aga tekitada olukorra, kus uus juhatuse liige jätab tahtlikult olemasolevad maksuvõlad tasumata teades, et sellega seonduv vastutus temale ei laiene ning jääb täielikult ettevõtte ja varasema juhatuse kanda.
Eelnõu laiendab vastutuse aluseid, kuid ei ohusta kuidagi piiratud vastutusega juriidilise isiku kontseptsiooni. Ennekõike tähendab see, et ka laiendatud vastutuse puhul on vajalik tuvastada, et juhatuse liige on käitunud halvas usus, ehk jätnud maksuvõla tahtlikult tasumata. Tahtlus siinkohal on konkreetse juriidilise sisuga mõiste – juhatuse liige teab, et maksuvõla tasumata jätmisega ta rikub seadust ning seda õigusvastast tagajärge ta soovibki. Muudatus on seega suunatud ennekõike olukordadeks, kus ettevõttel on maksuvõla tasumiseks piisavalt vahendeid, kuid juhatuse liige seda ei tee, ning otsuse taga peitub teadlik ja eesmärgipärane soov hoiduda maksude tasumisest kõrvale.
Muudatuse eesmärgiks ei ole panna vastutama juhatuse liikmeid, kes objektiivsetel põhjustel ei saa tagada maksukohustustuste täitmist (näiteks ettevõtte maksejõuetuse tõttu) või kes ärilist hoolsuskohustust järgides ja heas usus suunavad ettevõtte vahendeid teiste kohustuste täitmiseks või ettevõtte enda jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kuni raha kasutuseks on olemas mõistlikud ja usutavad majanduslikud selgitused, ei saa juhatusele ette heita teadvustatud ning eesmärgipärast maksudest kõrvale hoidumist.
Kui aga maksuvõlgade tasumata jätmine on süsteemne ja tekib kahtlus, et ettevõtte ärimudel sellel põhinebki, siis on igati oodatav, et maksuhaldur asub kontrollima juhtimisotsuste heausksust. Kehtivas õiguses on see nii nende juhatuse liikmete puhul, kes põhjustavad maksuvõla. Edaspidi peavad sellist hoolt üles näitama kõik isikud, kes juhatusse astudes võtavad omale kohustuse tagada ettevõtte maksukohustuste tähtaegne ja nõuetekohane täitmine.
Kokkuvõtteks
Muudatus on kooskõlas senise vastutusotsuse toimimisloogikaga, kus see distsiplineerib juhatuse liikmeid hoidma ettevõtte maksuasjad korras. Kui maksuhaldur kahtlustab, et juhatuse liige on tahtlikult oma kohustusi rikkunud, siis lasub tõendamiskoormus maksuhalduril. Vastutusotsuse tegemisel peab maksuhaldur järgima kõiki haldusmenetluse põhimõtteid, sealhulgas kuulama juhatuse liikme ära ja koguma ka tõendeid, mis kummutavad seda kahtlust. Niisamuti on kõik vastutusotsused jätkuvalt vaidlustatavad nii vaide- kui ka kohtumenetluses.
Eelnõu esimene kooskõlastusring alles lõppes ja koondame erinevate ministeeriumite, huvigruppide ning muude huvitatud osapoolte tagasisidet. Saadud sisendi pinnalt võib eelnõus oleva sätte lõplik sõnastus veel muutuda, kui see aitab paremini fikseerida muudatuse tegelikku mõtet ning maandada muresid, mida see senises avalikus arutelus tekitanud on.
Lisatud MTA maksuauditi osakonna vastutusmenetluse juhi Karel Miisna kommentaar:
Ka kehtiva õiguse järgi on Maksu- ja Tolliametil (MTA) õigus alustada vastutusmenetlust. Selle käigus selgitatakse välja, kas lisaks äriühingule võib maksuvõla eest vastutada ka mõni teine isik – näiteks juhatuse liige või tegelik juht. Vastutusmenetlus viiakse läbi olukorras, kus äriühingu varadest ei ole võimalik maksuvõlga tasuda ning esineb põhjendatud kahtlus, et maksukohustuse rikkumine on tingitud vastava isiku raskelt hooletust või tahtlikust tegevusest või tegevusetusest.
Vastutus ei ole automaatne. Igal juhul hindab MTA eraldi, kas üldse ja millises ulatuses konkreetne isik maksuvõla eest vastutab. Juhatuse liige võib vastutada maksuvõla eest, kui ta on selle tekitanud kas tahtlikult või raskest hooletusest. Tegelik juht võib vastutada ainult tahtluse korral.
Kõnealune seaduseelnõu näeb ette täienduse, mille järgi saaks MTA edaspidi hinnata ka uue juhatuse liikme võimalikku vastutust olukorras, kus maksuvõlg on tekkinud juba enne tema ametisse asumist. Vastutus saaks tekkida vaid juhul, kui uus juhatuse liige on teadlikult ja tahtlikult jätnud olemasoleva maksuvõla tasumata, kuigi tal oli selleks võimalus. Ka siin ei ole tegemist automaatse vastutusega – nagu seni, tuleks ka edaspidi iga juhtumi puhul üksikasjalikult analüüsida isiku käitumist, rolli ning võimalikku süüd.
Muudatuse eesmärk ei ole suurendada ettevõtjate riske ega puudutada heauskseid juhatuse liikmeid. Muudatus võimaldaks aga sihitult sekkuda olukordades, kus uus juhatuse liige jätkab maksuvõlaga äriühingu juhtimist, vältides pahatahtlikult võla tasumist. MTA senise kogemuse järgi tuleksid nii esile näited, kus äriühingu raha kasutatakse isiklikuks otstarbeks.
Loomise kuupäev: 03.06.2025
