Õpetajate palkade kujundamine

See lehekülg annab ülevaate õpetajate palgapoliitika põhimõtetest, rahastusmudelist ja peamistest teguritest, mis tegelikku sissetulekut mõjutavad.

2027. aastal on õpetajate töötasu alammäär täistööajaga töötamisel 2030 eurot.

Lisaks tõuseb diferentseerimise osa 23%-le.

See võimaldab maksta õpetajatele palka vastavalt karjääriastmele, vastutusele ja tööülesannetele.

2027. aastal on õpetajate arvestuslik keskmine palk 2497 eurot.

Võrreldes 2026. aastaga kasvab see 3,9% ja on riigi keskmisest palgast 108%.

Õpetajate palgatõus on üks osa õpetajaameti väärtustamisest.

Palgakasvuga käib kaasas ka õpetajate karjäärimudel, mis seob professionaalse arengu ja suurema vastutuse kõrgema töötasuga.

Karjäärimudeli kohaselt hakkab järgmisest aastast õpetajate palga alammäär 2030 eurot kehtima alustavale õpetajale ja õpetaja astmele.

Vanemõpetaja astme palgakoefitsient on 1,1-kordne ehk 2233 eurot ja meisterõpetaja astmel 1,3-kordne ehk 2639 eurot.

Õpetajate tööjõukulude toetuse arvestamisel lähtutakse neljast komponendist:

Õpetaja töötasu alammäärast, mis lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-st 76 kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Õpetaja palga alammäär tõuseb 1970 eurolt 2030 euroni.
Õpetaja tööjõukulu arvestatakse ühe õpetaja ametikoha kohta mahus, mis võimaldaks maksta brutopalgana keskmiselt 2497 eurot kuus. Õpetaja töötasu alammäärale lisatakse 23% palga diferentseerimiseks koolipidaja ja kooli tasandil.
Kohalikele omavalitsustele ja erakoolidele eraldatava toetuse arvestamise aluseks on Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) järgne õpilaste arv planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 lõikes 3 toodud tingimused. Riigikoolidele kinnitab eelarve haridus- ja teadusminister.
Selleks, et toetada riikliku õppekava täitmist ja üldhariduse kättesaadavust kõikides valdades ja linnades, lähtutakse toetuse arvestamisel täiendavalt koefitsientidest, mis arvestavad riikliku õppekava, õppevormi ja õppekeelega, hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse erisustega, klassitäitumuse arvestuslike nõuetega ning õpilaste arvuga valdade ja linnade haldusterritooriumil asuvates koolides.

Haridus- ja Teadusministeerium seirab õpetaja palga suurust kahel viisil:

Arvestusliku keskmise palgana, mida kohalikul omavalitsusel on võimalik maksta riigieelarveliste toetuste arvelt ühe ametikoha kohta.

Keskmise palga arvutuskäik on järgmine: perioodi eraldis (toetus õpetajate tööjõukuludeks, tööandja maksudeta) / vaadeldava perioodi kuude arv / õpetajate ametikohtade arv KOV-is taandatuna täistööajale (aluseks EHIS-e andmed, eelmise aasta 10. novembri seisuga).

Tegeliku keskmise palgana, mida KOV-id on maksnud ühe õpetaja ametikoha kohta.

Metoodika tegeliku palga arvestamiseks: perioodi tegelik palgakulu (saldoandmikust) / vaadeldava perioodi kuude arv / perioodi keskmine õpetajate ametikohtade arv KOV-is taandatuna täistööajale (aluseks EHIS-e andmed, perioodi keskmine). Alates 2022. aastast sisaldavad tegelikud palgad ka hüvitisi. 

Õpetajate ametikohtade arvu esitavad koolid Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS). Õpetajate palgaandmetega saab tutvuda haridusandmete portaalis HaridusSilm.

Viimati uuendatud 28.09.2026

search block image

Kas sellest lehest oli abi?