„Petturid elavad kiirusest ja segadusest. Riigi asi on anda pankadele ja sideettevõtetele selged õigused sekkuda enne, kui raha on kadunud. Petturitega ei vaielda tagantjärele – nad tuleb peatada kohe,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Finantspettused on kiiresti kasvav probleem – mullu kaotasid Eesti inimesed petturitele ligi 29 miljonit eurot, peaaegu kaks korda rohkem kui aasta varem. Enamik pettusi algab telekommunikatsioonikanalite kaudu ja lõpeb pangamaksega, mistõttu on tõhus ennetus võimalik vaid riigi ja erasektori tihedas koostöös.
Rahandusministeerium koostab praegu eelnõu, mis annab krediidiasutustele selge õigusliku aluse pettusekahtlusega seotud info vahetamiseks teiste pankade ning politsei ja CERT-EEga. Samuti loob eelnõu selgema õigusraamistiku ja tugevdab pankade õigust põhjendatud pettuse kahtluse korral makseid ajutiselt peatada või makse täitmisest keelduda.
Pettuste ennetamiseks ja inimeste teadlikkuse tõstmiseks valmistab rahandusministeerium ette üleriigilist teavituskampaaniat, mille eesmärk on aidata inimestel pettuseid paremini ära tunda ja neile õigeaegselt reageerida. Kampaania elluviimiseks kuulutatakse lähiajal välja riigihange.
Pangaliit töötab välja pettuste tõkestamise head tava, mis koondab erinevaid meetmeid pettuste ennetamiseks ja tõkestamiseks. Üheks kavandatavaks meetmeks on nn rahunemispaus – ebatavaliste ja kõrge riskiga maksete ajutine viivitus, mis võimaldab pettust varakult avastada ja klienti kaitsta.
Oluline roll on ka sideettevõtetel. Alates 2025. aasta novembrist on Eesti kolm suurimat telekomi rakendanud tehnilise lahenduse, mis blokeerib võltsitud numbrilt tehtud petukõnesid. 2025. aastal takistati selle abil kümneid miljoneid petukõnekatseid.
Finantspettuste ennetamist ja tõkestamist toetab ka uus Euroopa Liidu makseteenuste määrus, mis kiideti heaks 2025. aasta detsembris ja mis hakkab eeldatavalt kohalduma 2028. aastal. Eesti sammud loovad võimekuse tegutseda juba enne ELi reeglite täielikku jõustumist.
