„Eesti riik töötab 2026. aastal säästurežiimil ja sellel on mitu põhjust, mida ei tohiks ignoreerida mitte keegi, kes eelarvest räägib: nõrk lähtekoht juba enne täiemahulist sõda Ukrainas, kaitsekulude pea neljakordistumine nelja aastaga ja maksukoormuse langetamine 36,6 protsendilt 35,2 protsendile. Eelarvepuudujääk vastab ELi sõjaaja reeglitele ning hakkab strateegia kohaselt vähenema 2028. aastast,” ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
2026. aasta riigieelarve tulude maht on 18,6 miljardit eurot ja kulude maht 19,5 miljardit eurot. Investeeringud ulatuvad 1,3 miljardi euroni. Kavandatav valitsussektori defitsiit on 4,5% SKPst, jäädes kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud Euroopa Liidu erandi piiresse.
Julgeoleku toetamiseks kasvavad kaitsekulud enam kui viiele protsendile SKPst, mis tähendab võrreldes 2025. aastaga 844,5 miljonit eurot lisaraha.
Majanduskasvu toetamiseks taastatakse maksuvaba tulu määr kõigile 700 euro tasemel ja tulumaksu tõus jääb ära, mille tulemusel langeb maksukoormus 35,2 protsendini SKPst.
Haridusse lisatakse 60 miljonit eurot, et tagada õpetajatele palgatõus. Koos maksumuudatustega tõuseb õpetajate keskmine netosissetulek 319 euro võrra kuus.
Siseturvalisuse valdkonnas eraldatakse Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile, Häirekeskusele ja Sisekaitseakadeemiale kokku 28,9 miljonit eurot palgatõusuks. Kultuurivaldkonnas suureneb palgafond ligi 10 miljoni euro võrra.
Riigisektoris jätkub tööjõu- ja majandamiskulude kärbe. Tänavu jõustunud 5-protsendilisele kärpele lisandub 2026-2027 vastavalt 3 ja 2 protsenti. Eelarverevisjoni ja kärbetega on 2026. aastaks kulusid vähendatud ca 225 miljonit eurot.
Investeeringuteks on plaanitud 283 miljonit maanteetaristusse ja 684,2 miljonit eurot raudteetransporti, et tagada muuhulgas Rail Balticu valmimine 2030. aastaks.
Toimetulekutoetuse piiri tõstetakse 220 euroni ja laste toimetulekupiir 264 euroni.
Eelarvega saab tutvuda SIIN.
