Juuni lõpuks oli valitsussektori eelarvepuudujääk 790 miljonit eurot, mis moodustab 1,8 protsenti aastasest oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKP). Eelmise aastaga võrreldes oli puudujääk 0,3 protsendipunkti suurem.
Valitsussektori eelarvepuudujääk kujuneb sotsiaalkindlustusfondide, kohalike omavalitsuste kui ka keskvalitsuse tulude ja kulude koondtulemusena.
Sotsiaalkindlustusfondide puudujääk oli juuni lõpuks 68 miljonit eurot, millest 49 miljonit moodustas Tervisekassa. Aasta lõpuks oodatakse 105 miljoni euro suurust puudujääki ning praegused näitajad on selle prognoosiga kooskõlas.
Töötukassa 19 miljoni eurone puudujääk on seotud töötushüvitise baasmäära kasutuselevõtuga, mis asendas töötutoetuse. Järgnevatel aastatel on oodata taas tasakaalu või väikest ülejääki. Tööturu olukord püsib hea – juuni lõpus oli registreeritud töötuse määr 5,6 protsenti. Aasta algusest on töötuse määr liikunud tavapärase hooajalise trendi järgi, kuid püsinud varasemate aastatega võrreldes madalamal tasemel.
Kohalike omavalitsuste eelarve oli juuni lõpuks 65 miljoni euroga ülejäägis, kuigi seda oli 50 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Ülejäägi vähenemise taga oli kulude kasv. Aasta lõpuks peaks eelarvepuudujääk jääma eelmise aastaga võrreldes mõnevõrra väiksemaks.
Keskvalitsuse puudujääk ulatus juunis 788 miljoni euroni, mis on eelneva aastaga võrreldes 86 miljonit eurot rohkem. Puudujääk süvenes, sest maksutulu laekus eelmise aasta juuniga võrreldes 1,5 protsenti vähem, samuti vähenesid mittemaksulised tulud. Kuigi Rail Balticu ehituse investeeringud on viimastel kuudel kiirenenud, jäid riigieelarve kogukulud eelmise aastaga samale tasemele.
Keskvalitsuse puudujääk kasvab aasta jooksul veelgi, sest suurenevad nii kaitsekulutused kui ka muud investeeringud. Keskvalitsusse kuuluvad riigieelarvelised asutused ning riigi sihtasutused, äriühingud ja avalik-õiguslikud institutsioonid.
Poolaasta maksulaekumisi vedas käibemaks
Esimesel poolaastal tasuti riigieelarvesse 7,58 miljardit eurot makse, mis on 1,2 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Maksutulu suurenemist mõjutas peamiselt palgakasv, maksuvaba tulu kasutamise edasilükkamine ning käibemaksumäära tõusu mõju.
Palgafond kasvas esimesel poolaastal 5,9 protsenti, töökohtade arv oli veidi suurem võrreldes eelmise aastaga. Palgakasv mõjutab tööjõumaksude – sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku tulumaksu – laekumist. Viimast mõjutab ka maksuvaba tulu, mida kõik töötajad ei ole veel jooksvalt kasutama hakanud.
Erasektori jaotatud kasumilt laekunud tulumaks vähenes poole aastaga 40 protsenti võrreldes eelmise aastaga, mil oli jaanuaris rekordiline laekumine seoses tulumaksumäära tõusuga. Suurima panuse andsid kaubandus-, finants- ja kindlustusettevõtted ning info ja side sektor.
Käibemaksutulu kasvas esimesel poolaastal nii kõrgema käibemaksumäära kui ka maksubaasi kasvu toel. Kuue kuuga tasuti käibemaksu ligi 2,2 miljardit eurot, mida on 12,3 protsenti enam kui aasta varem. Kasvu suurendas eelmise aasta juulis jõustunud standardmäära tõus 22 protsendilt 24 protsendile, mistõttu kehtis tänavu kogu esimesel poolaastal kõrgem maksumäär. Majanduse kindlustunne on esimesel poolaastal mõnevõrra paranenud, kuid tarbijate kindlustunne püsib endiselt nõrgemapoolne. Esimese poolaasta kokkuvõttes jäi eksport kolmandatesse riikidesse eelmise aasta taseme lähedale, kasvas see juunis aastatagusega võrreldes 19 protsenti.
Juunis jäi käibemaksu tasumine siiski eelmise aasta tasemele alla. Seda mõjutas mullune kõrge võrdlustase, mil enne käibemaksumäära tõusu tehti tavapärasest rohkem tehinguid, eelkõige ehitus- ja kinnisvarasektoris. Tänavu on nende sektorite aktiivsus püsinud tagasihoidlik. Samuti oli riigikaitseliste ostude mõju käibemaksule eelmise aastaga võrreldes väiksem, mistõttu on oluliselt vähenenud riigi impordilt tasutud käibemaks.
Piiriüleselt e-kaubanduselt tasutud käibemaks taastus juunis pärast maikuu maksete tehnilisi tõrkeid ning esimesel poolaastal tasuti seda ligi neljandiku võrra rohkem kui aasta varem. Ettevõtete käibemaksuvõlg on aastaga kasvanud mõõdukalt, alla 4 protsendi, kuid selle osakaal käibemaksutulust on mullusega võrreldes vähenenud, olles nüüd alla 9 protsendi.
Kütuseaktsiisi laekumist toetasid külmad talvekuud
Kuigi kõrgemad kütusehinnad on viimastel kuudel avaldanud tugevat survet tarbimisele, on kütuseaktsiisi esimese poolaasta laekumine külmadest talvekuudest tingituna tugev.
Kütuseaktsiisi laekus esimese kuue kuuga 10,6 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Laekumist on suurendanud eelmise aasta mais jõustunud diislikütuse aktsiisitõus ja juulis jõustunud bensiini aktsiisitõus. Lisaks olid käesoleva aasta esimesed kuud tavapärasest külmemad, mis suurendas kütuste tarbimist ja toetas seeläbi aktsiisilaekumist.
Alates kevadest on aktsiisitulule survet avaldanud Hormuzi väina konfliktist tingitud kütusehindade tõus. Juunis oli diislikütuse hind 17 protsenti ja bensiini hind 8 protsenti kõrgem kui aasta varem. Sellele vaatamata oli bensiini ja diislikütuse jaemüük esimese kuue kuu kokkuvõttes 3 protsenti ning hulgimüük 2 protsenti suurem kui mullu.
Juunis laekus kütuseaktsiisi 47,5 miljonit eurot, mida on veidi vähem kui eelmise aasta samal kuul. Lähikuudel on samuti oodata kütuseaktsiisi planeeritust väiksemat laekumist, eelkõige maikuuks kavandatud aktsiisitõusu ärajätmise tõttu.
Sõidukiturul on esmaregistreerimised taastunud järelturust kiiremini
Mootorsõidukimaksu laekus esimese kuue kuuga kokku 43,3 miljonit eurot, mida on 8,3 miljonit ehk 16 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Väiksema laekumise peamine põhjus on eelmise aasta novembris jõustunud mootorsõidukimaksu soodustus lastega sõidukiomanikele.
Registreerimistasu on esimesel poolaastal laekunud 37,8 miljonit eurot ehk 7,6 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta esimese kuue kuuga. Juunis tuli registreerimistasust 6,9 miljonit eurot. Sõidukiturul on võrdlemisi kiiret taastumist näidanud sõidukite esmaregistreerimine, kuid selle tase jääb endiselt mõnevõrra alla 2024. aasta näitajale. Järelturu tehingute arvu taastumine on olnud märksa aeglasem.
Mittemaksulisi tulusid on esimesel poolaastal laekunud 980 miljonit eurot, mida on 65 miljonit eurot vähem kui aasta varem, peamiselt väiksema CO2 kvooditulu, intressitulu ning varade müügitulu laekumise tõttu.
Poolaasta eelarve täitmise maht on eelmise aastaga sarnane
Riigieelarve kuludest on poolaastaga täidetud 44 protsenti ehk 9,29 miljardit eurot. Eelarve täitmise maht on eelmise aastaga sarnane. Enamasti on kululiikide maht kasvanud planeeritud tempos, kuid eesmärgist jäädakse maha eelkõige investeeringute tegemisel.
Ministeeriumidest on kaitseministeerium investeeringute eelarvest täitnud kolmandiku ning kliimaministeerium veidi enam kui veerandi, 28 protsenti. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi investeeringuid on aasta alguses tehtud vähem, sest välisvahendeid on kasutatud aeglasemalt ning suur osa toetustest makstakse välja alles aasta lõpus.
Riik tervikuna on investeeringuteks mõeldud vahenditest poolaastaga kulutanud 33,6 protsenti. Investeeringute madal tase aasta alguses on tavapärane ning kulude maht kuises vaates võib hangete realiseerimise hetkest tulenevalt kõikuda.
Investeeringute tempo on tõusuteel kliimaministeeriumis. Esimesel poolaastal investeeriti 69 protsenti rohkem kui aasta tagasi ning seda peamiselt Rail Balticu, teedeehituse ja elektrifitseerimisega seotud valdkondadesse.
Juunis vähenesid kulud võrreldes eelmise aasta sama kuuga 1,1 protsenti. Finantskulud kasvasid 8 protsenti ja sotsiaaltoetused 5 protsenti, samal ajal vähenesid tegevuskulud 4 protsenti ja investeeringud 9,7 protsenti.
Finantskulude kasvu veavad intressikulud, mille põhjuseks on riigi laenukoormuse suurenemine.
