Eelnõu täpsustab ka juhatuse liikme vastutust, et pärssida pahatahtlikku käitumist ja suurendada maksukuulekust. Muudatuste eesmärk on vältida olukordi, kus maksuvõla põhjustanud juhatuse liige vahetatakse välja ja uus juhatuse liige jätab olemasoleva maksuvõla teadlikult tasumata, kuigi ettevõttel on selleks piisavalt vara.
„Muudatuse eesmärk on motiveerida juhatuse liikmeid hoidma ettevõtte maksuasjad korras. Vastutus ei teki automaatselt – see rakendub üksnes juhul, kui juhatuse liige teab maksuvõlast, tal on võimalik see tasuda, kuid ta jätab selle teadlikult tegemata. Vastutusele võetakse vaid need, kes hoiavad maksude tasumisest tahtlikult kõrvale,“ ütles asekantsler Evelyn Liivamägi.
Lisaks sisaldab eelnõu mitmeid muudatusi, mille eesmärk on suurendada ettevõtluskeskkonna läbipaistvust. Näiteks läheksid avalikustamisele juriidilistele isikutele tehtud maksuotsuste resolutsioonid, kui need maksuotsused ei ole enam edasikaevatavad. Muudatus ei puuduta füüsilisi isikuid ning selle eesmärk on anda äripartneritele parem ülevaade võimalikest riskidest. Samuti avaldataks edaspidi ka saneeritud ning muul viisil ümberkujundatud maksuvõlgasid.
Eelnõu sisaldab ka samme haldus- ja töökoormuse vähendamiseks nii maksumaksjatele kui riigile. Muuhulgas avardatakse maksualase teabe jagamise aluseid ja vähendatakse dokumentide dubleerivat kättetoimetamist.
Ajakohastatakse ka siduva eelotsuse taotluse läbivaatamise riigilõivusid. Juriidilise isiku puhul tõuseb see 1180 eurolt 2060 euroni ning füüsilise isiku puhul 300 eurolt 520 euroni. Siduv eelotsus on maksu- ja tolliametile järgimiseks õiguslikult kohustuslik ning selle andmine eeldab ajamahukat analüüsi, et vältida võimalikke õiguslikke eksimusi ja riigile tekkida võivaid kahjusid.
Eelnõu materjalidega saab tutvuda siin.
