Mai lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 719 miljoni euroni, mis moodustab 1,6 protsenti aastasest oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKP). Eelmise aasta alguse viie kuuga võrreldes oli puudujääk 0,1 protsendipunkti suurem.
Valitsussektori eelarvepuudujääk kujuneb sotsiaalkindlustusfondide, kohalike omavalitsuste kui ka keskvalitsuse tulude ja kulude koondtulemusena.
Sotsiaalkindlustusfondide puudujääk oli mai lõpuks 82 miljonit eurot, millest 67 miljonit moodustas Tervisekassa. Aasta lõpuks prognoositakse neile 105 miljoni euro suurust puudujääki ning hetkeseis näitab sellel kursil liikumist.
Töötukassa 15 miljoni eurone puudujääk on samuti ootuspärane, sest kasutusele võeti töötushüvitise baasmäär, mis asendab töötutoetuse. Üleminekuperioodil katab riik mõlema süsteemi kulud. Järgnevatel aastatel on oodata taas tasakaalu või väikest ülejääki. Tööturu olukord on jätkuvalt hea – mai lõpus oli registreeritud töötuse määr 5,6 protsenti. Aasta algusest on muutus järginud tavapärast hooajalist trendi, kuid võrreldes varasemate aastatega püsinud madalamal tasemel.
Kohalike omavalitsuste eelarve oli mai lõpuks 85 miljoni euro suuruses ülejäägis, mis oli samas 37 miljonit eurot väiksem kui aasta varem, tulenevalt kulude kasvust. Kogu aasta kokkuvõttes prognoositakse siiski eelmise aastaga võrreldes mõnevõrra väiksemat eelarvepuudujääki.
Keskvalitsuse puudujääk ulatus mai lõpuks 723 miljoni euroni, mis on eelneva aastaga võrreldes 24 miljonit eurot rohkem. Puudujääk süvenes, sest maksutulude kasv aeglustus eelmise aasta maiga võrreldes 3,5 protsendini ning eelneva kuuga võrreldes on kahekordistunud riigieelarvelised investeeringud, peamiselt Rail Balticu ehituseks.
Käesoleval aastal on oodata keskvalitsuse puudujäägi edasist kasvu, kuna suurenevad nii kaitsekulutused kui ka muud investeeringud. Keskvalitsusse kuuluvad riigieelarvelised asutused ning riigi sihtasutused, äriühingud ja avalik-õiguslikud institutsioonid.
Maksulaekumise kasvu taga käibemaks
2026. aasta mais laekus riigieelarvesse 1,29 miljardit eurot makse, mis on eelmise aastaga võrreldes 3,5 protsenti rohkem. Maksutulu kasvu mõjutasid peamiselt palgatõus, maksuvaba tulu kasutamise edasilükkamine ning käibemaksumäära tõusu jätkuv mõju. Samas ei ole majandususaldus veel oluliselt paranenud.
Mais kasvas palgafond 4,8 protsenti, kuigi töökohtade arv oli võrreldes eelmise aastaga veidi väiksem. Palgatõus suurendas tööjõumaksude ehk sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku tulumaksu laekumist. Viimast mõjutas ka see, et kõik töötajad ei ole veel hakanud maksuvaba tulu jooksvalt kasutama.
Erasektori jaotatud kasumitelt laekunud tulumaks kasvas mais eelmise aastaga võrreldes ligi kolmandiku. Suurima panuse andsid kinnisvara-, kaubandus- ning finants- ja kindlustussektori ettevõtted.
Majandususaldus tervikuna mais oluliselt ei muutunud. Teenindus- ja tööstussektori kindlustunne küll paranes, kuid tarbijate kindlustunne jäi jätkuvalt nõrgaks. Madal tarbijakindlus võib piirata suuremate ostude tegemist, kuigi keskmine palgakasv ületas jätkuvalt hinnatõusu ning toetas keskmist ostujõudu.
Käibemaksutulu kasvu toetab jätkuvalt ka 2025. aasta 1. juulil jõustunud käibemaksumäära tõus. Seetõttu võrreldakse tänavusi laekumisi osaliselt perioodiga, mil kehtis veel madalam maksumäär. Mais aeglustus käibemaksu tasumise kasv eelkõige ajutiste tegurite mõjul. Piiriüleselt e-kaubanduselt ja digitaalsetelt teenustelt tasutud käibemaks vähenes maksete tehniliste tõrgete tõttu ning impordilt tasutud käibemaks pöördus langusesse, kuna riigikaitseliste ostude mõju oli võrreldes eelmise aastaga väiksem. Samal ajal suurenes ajutiselt ka ettevõtete käibemaksuvõlg, kuid suurim lisandunud võlgnevus on tänaseks tasutud.
Käibemaksu tasumist mõjutasid mais enim jae- ja hulgikaubandus ning avalik haldus. Hulgikaubanduses oli kasv laiapõhjaline, samas kui jaekaubanduses toetasid käibemaksu tasumist eeskätt mootorikütuste jaemüük ning jaekaupluste tegevus. Avaliku halduse puhul tulenes kasv peamiselt riigikaitsega seotud ostudest teistest Euroopa Liidu riikidest.
Diisli müük kasvas, sigarettide tarbimine vähenes
Mais püsis diislikütuse hind Eestis Baltikumi soodsaimana. Kütuseaktsiisi tasumine stabiilne ning püsis mais eelneva kuuga samal tasemel. Võrreldes eelmise aasta maiga oli diislikütus 26 protsenti ning bensiin 15 protsenti kallim. Diisli jaemüük kasvas aastaga 7,6 protsenti, samas kui bensiini jaemüük vähenes 3,8 protsenti. Kuna bensiini ostavad peamiselt eraisikud, peegeldab selle müük ka tarbijate kindlustunnet.
Tubakaaktsiisi laekus aasta esimese viie kuuga 4,1 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Peamine põhjus on sigarettide tarbimise vähenemine – mais lubati müüki 17,1 protsenti vähem sigarette kui aasta tagasi. Samal ajal on kasvanud alternatiivsete tubakatoodete müügid. Näiteks lubati müüki 15 protsenti rohkem tubaka tahket aseainet ning 18 protsenti rohkem nikotiiniga tubakavedelikku. Kõrgetest hindadest tulenevalt on suurenenud salaturu risk.
Mittemaksulisi tulusid on viie kuuga laekunud 746 miljonit eurot, mida on 49 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Vähenemine tulenes peamiselt väiksemast CO2 kvooditulust, intressitulust ning välistoetuste laekumisest.
Riigieelarve kuludest täidetud 36,4 protsenti
Riigieelarve kogukulu ulatus mais 1,64 miljardi euroni, mis on 9 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Enamik kulusid on liikunud plaanipärases tempos. Investeeringute maht kasvas mais 76,6 protsenti, samas kui majandamiskulusid tehti 55,7 protsenti vähem. Eelkõige on kulutused jäänud madalamaks kaitsevaldkonnas. Samas kasvas mais kliimaministeeriumi Rail Balticusse tehtav investeeringute maht.
Aasta alguses on investeeringute väiksem maht tavapärane, kuna suuremad kulutused sõltuvad hangete ajakavast ning võivad kuude lõikes märkimisväärselt kõikuda. Finantskulud, millest suurema osa moodustavad riigi laenukoormusest tingitud intressikulud, suurenesid 21 protsenti. Sotsiaaltoetused kasvasid ligikaudu 5,1 protsenti, sealhulgas suurenesid pensionikulud 5,9 protsenti. Samuti suurenesid kokkulepitud palgafondi kasvu tõttu tööjõukulud ning kasvas riigieelarvest edasi antavate maksutulude maht.
Riigieelarve kogukuludest ja investeeringutest oli mai lõpuks kasutatud 36,4 protsenti. Kõige kiiremini on eelarve täitmist alustanud kultuuriministeerium (48 protsenti) ning kõige madalam oli eelarve täitmine regionaal- ja põllumajandusministeeriumis (18 protsenti). Viimase puhul on põhjuseks välisvahendite aeglasem kasutamine ning toetuste väljamaksete perioodi langemine aasta lõppu.
Valitsemisalade võrdluses paistab silma kliimaministeerium, kelle kulutused olid võrreldes eelmise aasta viie kuuga 73 protsenti suuremad. Kasvu taga on peamiselt investeeringud Rail Balticu ehitusse.
Kadri Klaos, rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja
Riigirahanduse koondvaade Tableau keskkonnas: Riigirahanduse ülevaade
