Augustis tasuti maksu- ja tolliametile 1,27 miljardit eurot makse, mis on 10 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Tulu kasvu toetasid eelkõige varasemad käibemaksu- ja tulumaksumäära muudatused. Majanduse kindlustunne on veidi paranenud, mis võib lähikuudel käibemaksulaekumist mõnevõrra toetada.
Palgad kasvasid augustis 4,9 protsenti, sealhulgas oli töökohtade arv sarnaselt esimesele poolaastale väikeses languses. Nii sotsiaalmaks kui ka kohalikele omavalitsustele laekuv füüsilise isiku tulumaks kasvasid augustis veidi kiiremini kui palgafond. Alates 2025. aasta algusest kehtiva majanduse tegevusalade uue klassifikaatori (EMTAK) järgi kasvas augustis palgafond kõige rohkem finants- ja kindlustussektoris – 11,2 protsenti.
Töölepingu liikide lõikes on käesoleva aasta kaheksa kuuga kasvanud võlaõiguslike töölepingute arv 3,3 protsenti, samas kui töö- ja teenistuslepingute ning juhatuse liikmete lepingute arv on vähenenud. Töötamise registri andmetel on võlaõiguslike lepingute arv kasvanud üle 7 protsendi, isegi rohkem kui tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmed näitavad. Põhjuseks on nende lepingute ebaregulaarsed väljamaksed.
Töötamise registri põhjal on võlaõiguslike töölepingute arv kaheksa kuuga kasvanud kõige rohkem tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande, halduse- ja abitegevuste, majutuse ja toitlustuse ning ehitussektoris.
Augustis laekus riigieelarvesse füüsilise isiku tulumaksu 36 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Tõusu mõjutas peamiselt aasta alguses muutunud tulumaksumäär, mis suurendab ainult riigieelarvesse laekuvat, mitte kohalike omavalitsuste osa, samuti maksuvaba tulu piiri ületavad tulud. Kui vaadata riigieelarvesse ja omavalitsustele laekuvat füüsilise isiku tulumaksu koos, siis on see kaheksa kuuga kasvanud viiendiku võrra.
Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas augustis 17 protsenti võrreldes aasta varasemaga eelkõige erasektori jaotatud kasumi tõttu. Suurima panuse andsid töötlev tööstus, kaubandusettevõtted ning info- ja sidesektor. Erasektori jaotatud kasumilt laekunud tulumaksu kaheksa kuu kasv võrreldes eelmise aasta sama ajaga ulatub 175 miljoni euroni.
Augustis kiirenes käibemaksu tasumise kasv, mida toetas standardmäära tõus ning impordi ja e-kaubanduse tugev kasv. Maksulaekumine ületas mulluse taseme ligi kümnendiku võrra, küündides 356 miljoni euroni. Käibemaksumäära tõus 24 protsendini toob tänavu riigieelarvesse lisatulu hinnanguliselt 105 miljonit eurot, keskmiselt 17,5 miljonit eurot kuus, moodustades umbes poole augusti tasumise kasvust.
Käibemaksu laekumist toetas ka impordi käibemaksu suurenemine peaaegu neljandiku võrra ning piiriülese e-kaubanduse (OSS/IOSS erikorra) kasv. Piiriülesest e-kaubandusest laekuv käibemaks oli augustis ligi poole võrra mullusest suurem, kuid selle osakaal kogu käibemaksutulus jäi hooajaliselt tagasihoidlikuks. Ettevõtete käibed olid augustis mõõdukas languses, kuna osa tehinguid tehti juba juunis enne maksumäära tõusu. Majanduse kindlustunne on veidi paranenud, mis võib lähikuudel käibemaksulaekumist mõnevõrra toetada.
Sarnaselt juulile toetas ka augustis aktsiisitulu tubaka- ja bensiiniaktsiisi tõus. Augustis ületas kütuseaktsiisi tasumine varasemate kuude taset, mida toetasid aktsiisitõus, mõõdukas müügi kasv ja maailmaturu hinnalangus. Bensiini aktsiisitõus juulis ettevarumist kaasa ei toonud, mistõttu on kütust ostetud järjepidevalt juba uue määraga. Mootorikütuste deklareerimine püsis augustis viimaste kuude keskmisel tasemel ning nii jae- kui hulgimüük olid aastatagusega võrreldes mõnevõrra suuremad. Kuigi aktsiisimäärad on nüüd kõrgemad, olid mootorikütuste hinnad tänavu augustis endiselt madalamad kui aasta varem – bensiini hind oli 3,7 protsenti ja diislikütuse hind 3,5 protsenti odavam. Diislikütus on Eestis Baltikumi odavaim, bensiin aga kalleim.
Tubakaaktsiisi tasuti augustis 5,5 protsenti vähem kui aasta tagasi, kuid kaheksa kuu kokkuvõttes on aktsiisitulu kasvanud 1,7 protsenti. Augusti tasumine on ühekordselt väiksem varasematelt maksumärkidelt tagastatud suurema summa tõttu. Aktsiisi tasumine on kasvanud aktsiismäära tõstmise ning alternatiivsete tubakatoodete mahtude suurenemisel.
Alkoholiaktsiisi laekumine vastas eelmise aasta tasemele, ületades seda ühe protsendi võrra. Suvine sesoonne müük püsis tagasihoidlikuna, õlleaktsiisi tasuti augustis ligikaudu 12 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Samas oli kange alkoholi müük eelmise aasta tasemel.
Joonis 1. Palgafondi kasv protsentides, võrreldes eelmise aastaga. Allikas: Maksu- ja Tolliamet
Lisatud slaidiesitlus.
