Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat

Tulu-/kuluüksus

Arvestusobjektiga „Tulu-/kuluüksus“ kajastatakse asutuse allüksused vastavalt asutuse struktuurile. Raamatupidamises peetakse tulu-/kuluüksuste lõikes tekkepõhist arvestust. Asutus võib tulu-/ kuluüksustele kinnitada ka eelarve (tekkepõhised limiidid).

Kodeerimine

Koodi pikkus on kuni kümme kohta, millest:

1. esimene koht näitab, kas tegemist on tulu- või kuluüksusega, mis tähistatakse vastavalt tähega „T“ (tuluüksus) või tähega „K“ (kuluüksus);
2. teine, kolmas ja neljas koht on administratiivse tunnuse alusel loodud organisatsiooni (edaspidi asutus) kood (vt määruse lisa 2);
3. ülejäänud kohad tähistavad hierarhiliselt asutuse allüksusi vastavalt asutuse struktuurile.

Projekt

Arvestusobjekti „Projekt“ kasutatakse eelarvestamisel ja raamatupidamises tekkepõhise projektiarvestuse pidamiseks. Projekt on omavahel seotud ülesannete hulk, mida teostatakse kindlate piirangute raames, näiteks ajakava ja eelarve.

Projektide arvestust peetakse üldjuhul asutuse vajadustest lähtuvalt, kohustuslik on see aga materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel. Projekte on sobiv kasutada ka kindla ajapiiranguga kodumaiste toetuste kajastamisel.

Kodeerimine

Koodi pikkus on kuni 20 kohta, millest:

1. esimene, teine ja kolmas koht on asutuse kood;
2. neljas koht on sidekriips;
3. ülejäänud kohad määratakse asutuse vajadusest lähtuvalt.

Ressurss/kulukoht

Ressurss/kulukoht on arvestusobjekt, mis asutuse kasutuses olevaid vahendeid, mida kasutatakse tegevuste läbiviimiseks ja teenuste osutamiseks (näiteks inimtööjõud, töövahendid, ruumid jm).

Ressurss/kulukohas kirjeldatud tegevused ei pea olema võrdsed tegevuspõhise eelarve hierarhias kajastatud tegevustega. Üldjuhul on need detailsemad kui programmi arvestusobjektis määratud tegevused ja alategevused. Ressurss/kulukoht on kasutusel tegevuste maksumuste arvestuse tagamiseks ja asutuse täiendavatest arvestusvajadustest lähtuvalt. Ressurss/kulukohta kasutatakse ka ressursside (hooned, sõidukid jne) kohta kuluarvestuse pidamiseks.

Kodeerimine

Koodi pikkus on kuni 12 kohta, millest:

1. esimene ja teine koht näitavad ressursiliiki või kulukohta;
2. kolmas, neljas ja viies koht näitavad asutust;
3. ülejäänud kohad määratakse asutuse vajadusest lähtuvalt, kohtade eristamiseks kasutatakse sidekriipsu.

Ressursiliigid ja nende tunnused:

Ressursiliik                           Tunnus

Ametikohad                                   AK

Antud toetused                             AT

IT varad                                          IT

Kinnistud                                        KI

Inventar ja materjalid                   MM

Maismaasõidukid                         MS

Õhusõidukid                                   OS

Masinad ja seadmed                    SE

Veesõidukid                                   VS

Tegevuste otsekulud                    OK

Muud kulukogumid                       MK

Ressursiliikide nimekirjas olevate maismaasõidukite kodeerimisel tuleb täiendavalt järgida üldeeskirja § 32 lõikes 4 sätestatud nõudeid:

• Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksused, v.a Kaitsevägi ja välisesindused, kasutavad maismaasõidukitega seotud tehingute kajastamisel riigi ühtses majandustarkvaras SAP arvestusobjekti „Ressurss/kulukoht” koode, mis määratakse igale omandis olevale või renditud või tasuta kasutusse saadud sõidukile. Koodi nimetusse märgitakse sõiduki kategooria, kasutusotstarve, kasutamist lubava tehingu liik, sõiduki mark ja mudel. Kulud on lubatud jätta sõidukite kaupa jaotamata, kui see on põhjendatud arvestuse liigse keerukuse vältimiseks.

Asutuse kuluarvestuseks vajalikud kulukohad, nt „UR-üritused ja uuringud“, „PN-püsinavigatsioonimärgid“, „LH-loodushoiukulud“ jms, mis ei sobi arvestusobjekti „Projekt“ mõiste alla ja mille üle on vaja pidada aastate-ülest arvestust, luuakse kokkuleppel RTK-ga.