Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat

Tarkvarad

Tegevuspõhise riigieelarve koostamisega on seotud 3 peamist tarkvara, mida kasutatakse kulumudelite koostamisel, haldamisel, arvutuste tegemisel ja aruannete loomisel:

1. Andmetöötluse tarkvara SAS Enterprise Guide (EG), mille peamine eesmärk on koguda ja töödelda andmeid kulude modelleerimiseks, konsolideerimiseks, andmete ühendamiseks eri andmebaasidest ning mitmeteks muudeks andmete töötlemise toiminguteks.
2. Kulumudeli tarkvara SAS Cost and Profitability Management (CPM), mille peamine eesmärk on pidada arvestust asutuste teenuste, tegevuste, ressursside ning muude väljundite maksumuse üle nii eelarvete koostamiseks kui nende täitmise jälgimiseks.
3. Analüüsi ja aruandluse tarkvara SAS Visyal Analytics (VA), mille peamine eesmärk on koostada ning kujundada sobivaid aruandeid, millega toetada analüütilisi tegevusi ja otsustamist.

Kulumudel

Kulumudel või lihtsalt mudel on instrument, mille kaudu kirjeldada ja analüüsida organisatsiooni tegevusi ja olulist teavet. Mudel kirjeldab, kuidas sisendeid tegevustes kasutades väljundeid luuakse. See võimaldab analüüsida organisatsiooni tulemuslikkust ja juhtida ning muuta enda sooritust püstitatud eesmärkide saavutamiseks.

Tegevuspõhise riigieelarve kui juhtimisalase arvestuspõhimõtte eesmärk on mudelite abil planeerida riigiasutuste eelarvet ning jälgida eelarve täitmist mitmetes dimensioonides. Peamine eesmärk on tulemusjuhtimise juurutamine, mis seab keskmesse asutuse väljundite juhtimise ja hinnastamise, sh teenuse- ja kliendikesksus.

Ajalooliselt on tegevuspõhise kuluarvestuse mudelid sisaldanud 3 moodulit: ressursid (sisendid), tegevused ja hinnastatavad objektid (väljundid). Eesti tegevuspõhise kuluarvestuse ja eelarvemetoodika kohases mudelis sisaldub 10 moodulit. 

Metoodika kohaselt sisaldab kulumudel nii kohustuslikke kui ka vabatahtlikke dimensioone. 

Rahandusministeeriumi poolt on ette antud moodulite ja dimensioonide kasutamise miinimumnõuded. Nendelt koondatakse andmed eelarve (sh RES/RE kõik etapid) ja selle täitmise ning riigiülese seire tarbeks. Ülejäänud moodulite ja dimensioonide kasutamise võimalus on loodud selleks, et nii väiksematel kui ka suurematel asutustel oleks võimalik pidada samas mudelis endale vajalikku detailset juhtimisarvestust. 

Halliga on tähistatud kohustuslikud dimensioonid konkreetsetes moodulites. Tuleb silmas pidada, et Kliendi moodul (10) on kohustuslik ainult oma valitsemisala asutustele teenust osutavatele asutustele. Välist moodulit (1) kasutavad ainult need asutused, kes neid teenuseid kasutavad saadud teenuste andmete sisestamiseks.

Seega kõigile on kohustuslikud sisustada Moodulis 2, 7 ja 9 halliga tähistatud dimensioonid.

Modelleerija töövoog:

1. Modelleerija alustab tööd programmis Excel, luues paigaldustabelite genereerimiseks (SAS CPM tarbeks) vajalikud tabelid ECE_IMP, REEGLID ja REEGLID_JRK. Tabelite vormid on kätte saadavad terminalis Koolituse kaustas SAS EG alamkaustas tabelis CPM_paigaldustabelite_algandmed.
2. Modelleerija impordib SAS EG projektiga paigaldustabelite loomiseks algtabelid, kontrollib rahanumbritele lisatud tunnuste finantsreeglitele vastavust ja loob SAS CPMi tarbeks paigaldustabelid. Kõige lihtsam on oma asutuse projekti loomisel võtta aluseks eelpoolnimetatud kaustas SAS EG fail CPM_paigaldustabelite_loomine, salvestada see endale uue nimega enda võrgukettale ja seejärel alustada kohandamist. 
   • Kasuta SAS EG programmi salvestatud protsessi ECE_kontroll sisendandmete (nii eelarve stsenaariumid kui täitmine) kontrollimiseks.
   • Kasuta SAS EG programmi salvestatud protsessi CPM_paigaldustabelid kulumudeli loomiseks. Salvestatud protsess loob SAS CPM-i importimiseks kõik vajalikud paigaldustabelid.
3. Modelleerija impordib eelmises sammus loodud paigaldustabelid SAS CPM programmi.
4. Modelleerija kalkuleerib mudeli SAS CPM programmis.
5. Modelleerija laeb SAS CPMist andmed aruandluskeskkonna SAS VA tarbeks üles. Pane tähele, et kui mudel on suur, siis kasuta mitmeastmelist üles laadimist (juhend 9.3.3 SAS EG alapunktis)
6. Modelleerija loob SAS EG programmis  PIPE tabeli, kuhu lisatakse kulumudelist tulnud andmetele teenuse tunnuse järgi strateegilise juhtimise kõrgemad planeerimistasandid programmi tegevus, meede, programm ja tulemusvaldkond. Eelpool mainitud terminalis asuvas koolituse kaustas leiad PIPE_Naidis_2021 projekti, mille võid võtta endale aluseks projekti loomisel. Näidisprojekti kasutamisel on vajalik luua PIPE_teenus_kood_vastavustabel. Väärtused on vaja luua sinna juhul, kui moodulis 9 põhiteenuse arvestusobjektis on kasutusel mingi muu tunnus kui strateegilise juhtimise teenuse kood. Selles sammus saad lisada ka kõik enda asutuse jaoks vajalikud hierarhiate tunnused ja nimetused. Lae PIPE tabel aruandluskeskkonna tarbeks üles.
7. Modelleerija ja/või kujundaja loob ja/või kasutab teiste loodud aruandeid SAS VA keskkonnas.
8. Valitsemisala modelleerijad jätkavad tööd koondades kõikide oma valitsemisala asutuste andmed nn LINE tabelitesse.
9. Valitsemisala modelleerijad annavad teada kasutajatoele [email protected], milline tabel (tabeli nimi ja asukoht) on vaja liita riigi koondandmetesse.